Heli koduköök: kuidas hobi muutus teadlikuks ettevõtlussuunaks
Heli Arak on Viljandis tegutsev küpsetav massöör, kelle jaoks tatrast ja teistest nisuvabadest koostisosadest küpsetamine on kasvanud loomulikuks jätkuks tema terviklikule eluviisile. Heli koduköök on väike, sihilikult aeglane ja hingesoojaga tehtud ettevõtmine, kus valmivad tatrakakukesed, leivad, küpsised ja muud katsetused, mis toetavad nii head enesetunnet kui ka teadlikku toitumist. Ta ei pea end suureks tootjaks, vaid inimeseks, kes loob päris toitu neile, kes oskavad seda hinnata. Tema jaoks on oluline, et iga küpsetis oleks lihtne, aus ja tehtud kätega, mis on harjunud inimest tervendama. Heli ütleb, et tema köök on nagu väike labor, kus ta kombineerib pärimuslikke teadmisi, omaenda kogemust ja uudishimu, et pakkuda midagi, mis oleks nii maitsev kui ka tõepoolest kasulik.
Kuidas jõudsid mõtteni hakata looma nisu ja pärmivabasid pagaritooteid? Mis sind selle suuna juures kõige rohkem kõnetab?
2012. aastal, kui Viljandimaal ehitasime otse-tootjalt-tarbijale toiduvõrgustikku, toimus võrgustiku liikmetele ka mitmeid toitumise teemalisi seminare. Üks põnevamaid esinejaid oli teadlane Virgo Mihkelsoo, kes kasvatas ise tatart, propageeris nisuvabade dieetide tervistavat mõju ja pakkus maitsmiseks tatrakisselli. Kuna selleks ajaks märkasin, et saiakeste ja makaronide söömine teebki uimaseks ning ajab käed paiste, aga nisuvabad toidud mitte, siis asusingi alternatiive proovima – ja see toimis. 2018. aastal osalesin Liisa Kaasiku tatraleiva õpitoas.
2024. aastal jagasin baaskoolitusel kliendiuuringu küsitlusele vastanutele tänutäheks oma küpsetisi ja kui lõputööks oli vaja leida jõukohane äriidee, millel on nõudluse garantii, siis mentoriga koos valisime nisuvabade küpsetiste valmistamise. Sest eritoitude valik ja kättesaadavus on napp, eriti Viljandis. Teadlikkus aga kasvab.
Praegu kõnetab mind see, et nisuvabad (gluteenivabad) tooted on lausa moes ning neid soovitakse tarbida ja seega ka osta täitsa teadlikult.
Milline roll on sinu elus olnud tervislikul toitumisel ning kuidas on see mõjutanud sinu pagaritoodete valikut ja retseptide loomist?
Minu ema valmistas toiduks palju köögivilju ja toorsalateid, kuigi tänu elamisele lihakombinaadi-alevis Võhmas oli meil alati küllaldaselt liha laual. Samuti oli tatrapuder pere üks eelistusi, kui ema küsis “mida me täna süüa teeme?”. Need valikud tulid vist küll loomulikust talupojatarkusest ja pärimuslikest harjumustest, ilma arstide või toiduteadlaste erisoovitusteta. Ehk – tervislik toit aitas mul kasvada aktiivseks, arukaks ja terveks inimeseks.
Toiduainete ja toitumise tasakaalustava toime õpetus tuli mu ellu aastal 2006, kui joogaõpetaja Eha Kooser jagas meile teadmisi Ayurveda süsteemist, mida ka joogalaagrites praktiseerisime. Kui 40+ vanuses mu seedimisvõimekus vähenema hakkas, oli neist teadmistest kasu juba igapäevaelus ning koduses toiduloomes. Edaspidi lisandusid veel teadmised hiina meditsiinitraditsioonidest.
Alates 2013. aastast on mu põhitööks olnud massaaži tegemine, mis nõuab suurepärases füüsilises vormis olemist, kiiret taastumise võimet ning palju puhast energiat. Spaas, kus massaažitöö koormus on suur ning pausid tööde vahel lühikesed, on väiksemal inimesel väga vajalik hoida käepärast väekaid ampse, mida saab kiiresti süüa, mis on kerged seedida ning samas toitvad ja täisväärtuslikud. Tatraküpsetised osutusid just selliseks kodutoiduks, mida tasub alati ligi hoida. Ja nüüd, kus olen hakanud põhiretseptile lisama erinevaid köögivilju või marju, on need küpsetised juba “kõik-ühes”, mis on väga mugav tarbida.
Sul on taust massaažimaailmas. Kuidas on need kaks valdkonda omavahel seotud ja kuidas on sündinud sinu „küpsetava massööri“ identiteet?
Masseerimine ja toiduvalmistamine (sealhulgas küpsetamine) on mõlemad käelised tegevused. Kui käed ei püsi paigal, siis massaaživabadeks päevadeks sobib tainasegamine ja küpsetiste disainimine suurepäraselt. Pluss see, et kui on soov ja veendumus kanaldada ning jagada head väge, siis mõlemas valdkonnas on spirituaalne komponent vältimatu ning ühtviisi kasutatav. Ja õnnistuste suunamine läbi käte on inimesele väga omane ning iidne traditsioon.
Identiteedi täiendus tuli tänu 2025. aastal fookuses hoitud ettevõtluse pagarisuuna väljaarendamisele, mida tegin Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaatoriga kokku lepitud programmina. Jõudsin selgusele, et küpsetamisest niipea mu põhiasi ei saa, see jääb veel tükiks ajaks kalliks hobiks. Kuid armsaks missioonitegevuseks ikkagi.
Millised on olnud sinu jaoks kõige olulisemad õppetunnid pagarina tegutsemisel — nii retseptide loomisel kui ettevõtluse poolelt?
Ajakulu. Puudub huvi toota anonüümsele ostjale “kusagil” ja palju. Värskete küpsetiste valmistamine tillukeses koduköögis sellise hinnaga, millega seda Viljandis müüa saab, on kallis hobi. Parimal juhul on võimalik välja teenida tunnitasu alammäär ning kasumit ettevõtluse mõistes ei paista kusagilt.
Eriti ajakulukas on köögiviljalisandite igakordne varumine ja ettevalmistus. Võib-olla toimiks suurema hulga portsjonite korraga valmistamine ning selliste pooltoodete sügavkülmutamine. See jällegi nõuaks suuremat sügavkülmikut.
Et teha tootmine efektiivseks ja rahavoog positiivseks, tuleb panustada kauem säilivatele toodetele nagu näiteks küpsised, mille valmistamiseks saab üürida profikööki (alguses piisab paarist päevast kuus) ning mida saab postiga saata.
Südamega küpsetamine eeldab katsetamist. Kuidas kirjeldaksid oma loomeprotsessi uute retseptide ja maitsete loomisel? Mis on sinu senised lemmikmaitsekombinatsioonid või tooted, mille üle eriti rõõmu tunned?
Uued retseptid tekivad isupõhiselt. Vahel ka lihtsalt sellest, et tahaks midagi süüa, siis vaatan, mida kodus on ja kombineerin. Kui tulemus on hea (tavaliselt on), siis degusteerime koos maitsetundlike sõpradega ja nende hinnangute põhjal teen täiustused. Või küsib näiteks keegi, et “kas sa praesibulaga ka teed”?, mispeale proovin järele, et kuidas on. Praesibulaga.
Mõnikord tekib retsepti parendus justkui eksituse tõttu. Näiteks ükskord panin kõrvitsakakukesse kogemata poole vähem jahu, kui tavaliselt. Ja küpsetis tuli hoopis mahlasem ning pälvis tellija erilise tunnustuse.
Soolastest küpsetistest meeldivad mulle hetkel kõige rohkem tomati ja oliividega kombinatsioonid. Magusamalt poolelt kõrvitsa ja viigimarjadega. Õunakook muidugi on võrratu nagu ka kohupiimakattega marjakoogid.
Detsembris 2025 rõõmustan suurepärase piparkoogiretsepti üle, mida Liisa Kaasik jagas mõned aastad tagasi oma Facebooki tootatraleiva grupis. Selle baasil teeme piparkoogitainast tänagi (töötoas Kõpu lasteaias).
Sa korraldad ka töötubasid. Mida need sinu jaoks tähendavad ja millist väärtust soovid osalejatele pakkuda?
Töötoad – need on minu jaoks nagu suuremat sorti perepeod. Juba eelnev nuputamine ja visualiseerimine, mida ja kuidas teha, mida kaasa võtta – see annab mõnusa õhina ja elevuse. Ja siis see rõõm, loovus ja taipamised, mida ühiste tegemiste käigus luuakse. See annab inspiratsiooni ja hea tuju kõigile osalistele.
Soovin aidata inimestel ennast hästi tunda ning avastada uusi maitseid, kööginippe. Püüan anda osalejatele kindlustunde, et nad saavad pärast kodus ise suurepäraselt hakkama kõige sellega, mida töötoas koos tegime. Kõigil on võimalus küsida kõike, mis neid huvitab, ja kamba peale saavad nii kõik targemaks. Muidugi saab igaüks kaasa ka läbitehtud retseptid.
Mis ajendas sind liituma Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatoriga? Millist tuge või teadmisi oled inkubaatorist saanud, mis on aidanud sul oma hobist kujundada areneva ärisuuna?
2024. aastal, kui soovisin minna Viljandis kursusele “Eduka ettevõtluse esimesed sammud”, seati vastu võtmise tingimuseks see, et tulen eelinkubatsiooni.
Uue osaühingu asutasin 2025. aasta suvel. Sellega edasi liikumiseks sain osaleda ka 4 kuud põhiprogrammis.
Koolituselt sain kaaasa fantastilised kursusekaaslased, kellest aktiivsemad jätkasid inkubatsioonis. Suurepärast koostööd olen teinud meie kunstnikega: Andri ja Maria.
Tuge olen saanud konsultant Katrinilt ja isiklikul mentorilt Monikalt, alates käehoidmisest ja tervislikust nügimisest, kui aasta alguses äriplaani koostasin.
Millise soovituse annaksid inimesele, kes kaalub inkubaatoriga liitumist, kuid pole veel sammu teinud?
Kui sulle pakutakse seda võimalust, võta kindlasti kohe vastu! Seda ei pruugi teist korda enam juhtuda.
Millised eesmärgid oled seadnud Heli koduköögile ja oma toidutootmisele lähiaastateks?
Heli koduköök Heli kodus jääb pisikeseks katselaboriks. Siin loon ja valmistan oma tooteid just nii palju ja nii tihti, kui on tore.
2026 hakkan valmistama paari sorti tatraküpsiseid profiköögis. Müüki tulevad need kõigepealt ühes Viljandi poes, seejärel suuremas tervisetoodete e-kaubamajas.
Küpsiste jm kauemsäilivate toodete osas soovin tundma õppida nende valmistamise tehnoloogiat tööstuslikus mastaabis. Selle põhjal otsustan, millised mahud ja nende jaoks vajalikud ressursid on mulle sobilikud.
2026 kavatsen minna õppima Olustverre pagariks-kondiitriks. See on kaugõpe ja kestab 2 aastat. Siis on mul 60. sünnipäevaks ka ametlikult omandatud uus eriala, mis ei küsi, vaid annab leiba. Kui veab, siis võib-olla kvalifitseerun 2028. aastal miskit sorti ettevõtlustoetusele.
Ennast tundes: mul tekib iga rühmas õppimise käigus hulgaliselt uusi ideid ja koostöövõimalusi ja eesmärk on tajuda olukorda ning vastavalt sellele käituda.
Mis sind kõige rohkem innustab jätkama — olgu see siis maitsete loomine, inimeste tagasiside või midagi muud?
Elamused. Jah, see on loomine. Koosloomine. Mäng. Kuna tegemist on üsna kitsa niši tootega, sh ka töötoad on väikesele konkreetsete huvidega osalejaskonnale. Värskete toodete tellimuste täitmisega kaasneb vahetu suhtlus inimestega, kellel on niisugune ellusuhtumine, vajaduste ja väärtuste pakett, mille pinnalt jätkub juttu kauemaks. Mõttekaaslust ja muid ühisettevõtmisi ka muul tasemel, kui lihtne kõhutäitmise tung.
Heli tegemistega saad tutvuda:
Fotod ja video: Taavi Bergmann, TaaVID Meedia
