27. aprillist kuni 1. maini toimus Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori välisõppereis Islandile, kus koos inkubantidega tutvuti kohalike innovatsioonikeskuste, ettevõtete ja kogukondadega. Viie päeva jooksul avanes osalejatele pilt riigist, kus ettevõtlus, jätkusuutlikkus ja kogukondlik mõtteviis käivad käsikäes.

Õppereis viis ettevõtjad nii geotermaalsete kasvuhoonete, innovatsioonikeskuste ja toidutehnoloogia arendajate juurde kui ka Island Innovation Weeki konverentsidele, kus arutleti tehisintellekti, innovatsiooniökosüsteemide, toidusüsteemide tuleviku ja ettevõtluse skaleerimise üle. 

Endisest alumiiniumitehasest kasvab roheline ettevõtluspark 

Esimeseks külastuskohaks oli Iceland Eco-Business Park, kus endisest alumiiniumitehasest arendatakse keskkonnasäästlike ettevõtete keskust. Pea kümme aastat seisis tehas kasutuseta kuni 2021. aastal ostsid selle ettevõtlikud visionäärid eesmärgiga luua Islandile uus rohemajanduse kasvukeskkond. 

Esimene ettevõte pargis oli Jaapani maasikakasvatus, mis alustas seal tegevust 2023. aastal. Esialgu tuleb saaki 100 kilo kuus, aga soovitakse kasvatada ligikaudu viis tonni maasikaid aastas. 

Ettevõtjate huvi Islandi vastu tuleneb mitmest eelisest: riigis kasutatakse 100% taastuvenergiat, magevett on rohkelt, keskkond on stabiilne ning geograafiline asukoht toetab rahvusvahelist äritegevust. 

Pargi üks suurimaid tugevusi peitub ringmajanduse põhimõtetes. Näiteks kasutatakse maasikakasvatusest üle jäävat vähese toitainesisaldusega mulda seenekasvatuses edasi. Arendajad on kaardistanud ka ümbruskonna ettevõtted, et leida võimalusi ressursi-, teadmiste- ja kõrvalsaaduste jagamiseks. 

Praegu tegutsetakse peamiselt endises abihoones, mis oli kunagi mõeldud tehase elektrivarustuse tagamiseks. Fookuses on ruumide rentimine ja müük ettevõtetele, kes jagavad sarnaseid väärtusi ning soovivad arendada jätkusuutlikke lahendusi. Järk-järgult ehitatakse valmis ka põhihoone. 

Geotermaalenergia kasvatab tomateid, banaane ja isegi kakaod

Õppereis viis inkubandid ka Hveragerði piirkonda. Kuna linna all liigub kuum aur, kasutatakse siin geotermaalenergiat ulatuslikult põllumajanduses, eriti just katmikaladel. 

Seal piirkonnas tegutseb ka aianduskool, mille ühes kasvuhoones kasvavad banaani-, kohvi- ja viigipuud ning nüüdseks isegi üks kakaopuu, mille saagist on valminud esimene šokolaad. Teises kasvuhoonekompleksis tegeletakse aktiivselt katsetamisega, kus külastuse hetkel olid kasvamas mitmemeetrised tomati- ja paprikataimed küllusliku saagiga.

Kasvuhoonete kütmiseks kasutatakse maa seest tuleva kuuma auruga soojendatud vett, mis tagab stabiilse temperatuuri ja parema saagikuse. Tolmeldamiseks kasutatakse kunsttarudes elavaid mesilasi ning kogu süsteem põhineb energiatõhususel ja kohalikul ressursikasutusel. 

Sama muljetavaldav oli pereettevõte Friðheimar, kus kasvatatakse aastaringselt tomateid. Kasvuhoonetes kasvab korraga ligi 29 000 taime ning päevas toodetakse umbes tonni tomateid. Kasvuhooned on ühendatud kahe kuumaveeallikaga ning lisavalgust annavad lambid töötavad kuni 14 tundi päevas. Pestitsiidide asemel kasutatakse röövputukaid ning taimede kasvatamiseks kasutatakse puhast joogivett. Kõik toodang tarbitakse Islandil kohapeal, mis tähendab, et tarbijani jõuavad väga värsked tomatid. Ettevõtte populaarsusest annab aimu fakt, et nende restoranis valmistatakse iga päev ligi 500 liitrit tomatisuppi, mille kõrvale läheb söögiks 120 pätsi saia. 

Island Innovation Week tõi fookusesse toidu, kogukonnad ja tehisintellekti 

Oluline osa õppereisist möödus Iceland Innovation Weeki sündmustel, kus arutleti tuleviku ettevõtluse, toidu ja innovatsiooni üle. Õhtuprogrammi osana toimus ka „Ok, Bye: The Future of Food“ sündmus, mis ühendas etenduse, muusika ja TEDx-stiilis arutelud toidusüsteemide, innovatsiooni ja kestlikkuse teemadel.

Paneelis “What’s Real Anymore?” keskenduti tehisintellekti mõjule usaldusele ja meediale. Kõlama jäi mõte, et ajastul, kus AI suudab luua realistlikke fotosid ja videoid, ei saa inimesed enam alati usaldada seda, mida nad näevad. Eriti teravalt mõjutab see noorte maailmapilti. Kui varasemalt peeti meedias nähtut üldiselt tõepäraseks, siis tänapäeval kujundavad algoritmid ja kajakambrid sageli seda, mida inimesed tõena tajuvad. 

Nox Medicali ettekandes räägiti sellest, kuidas ettevõte hakkas juba 2015. aastal kasutama tehisintellekti meditsiiniseadmetes. Ettevõtte kogemus näitas, et oluline ei ole kasutada AI-d lihtsalt tehnoloogia pärast, vaid lahendada päris probleeme: „Problem first, not AI first“ jäi kõlama mõttena, mida saab rakendada igas valdkonnas. 

Innovatsioon sünnib kogukondades 

Mitmes ettekandes rõhutati, et innovatsioon ei sünni üksinda. 

Eestist pärit Kristi Kurvits osales paneelis teemal „Designing Innovation Ecosystems“, kus tõdeti, et tugevaid innovatsioonikogukondi ei saa lihtsalt luua, vaid neid tuleb teadlikult kujundada. Nii Kristi kui ka teiste paneelis osalenute sõnul tuleb esmalt luua õige ruum, mõtteviis ja inimesed, kes soovivad midagi muuta. Alles siis saavad tekkida koostöö, uued ideed ja innovatsioon. Olulise märksõnana jäi kõlama „less silos, more collaboration“ ehk vähem eraldatust ja rohkem koostööd. 

Toidusüsteemide tulevik vajab uusi lahendusi 

Mitmed arutelud Iceland Innovation Weekil keskendusid toidutootmise tulevikule ja vajadusele muuta seniseid süsteeme jätkusuutlikumaks. 

Kõlama jäi mõte, et inimesed valivad toitu eelkõige maitse järgi ning tervislikkus tuleb alles seejärel. Toidutehnoloogia ettevõtted otsivad võimalusi, kuidas ühendada hea maitse, parem tekstuur ja tervislikkus. 

Arutleti nii fermentatsioonitehnoloogiate, laboriliha kui ka uute valgulahenduste üle. Samas rõhutati, et innovatsiooni kõrval ei tohi unustada lihtsat talupojamõistust ja juba olemasolevaid teadmisi. 

Mitmes paneelis tõdeti, et toidutööstus on küll konservatiivne ja aeglaselt muutuv sektor, kuid tuleviku väljakutsed sunnivad muutusi kiirendama. 

Sama põhimõtet kannab ka konverentsist järgneval päeval külastatud Iceland Ocean Cluster, kus kohtuvad kalanduse, toidutehnoloogia ja biomajanduse ettevõtted. Keskuse eesmärk on kasutada ära 100% kalast ning muuta kõrvalproduktid uuteks kõrge lisandväärtusega toodeteks. 

Kui tavapäraselt moodustab kala kasutus ehk filee vaid umbes 35% kalast, siis Islandil otsitakse võimalusi kasutada ära ka ülejäänud osa. Tursa “jääkidest” valmistatakse näiteks kollageenijooke, kalamaksaõli, nahast valmistatud rõivaid, esemeid ja muid innovaatilisi tooteid. 

Keskuse esindaja sõnul võib ühe tursa väärtus kasvada 12 eurolt kuni 5000 euroni, kui kasutada ära kogu selle potentsiaal. 

Ocean Clusterist on välja kasvanud ka Islandi seni ainus ükssarvikettevõte Kerecis, mis arendab kalanahast valmistatud meditsiinilisi lahendusi haavade raviks ja kudede taastamiseks. Kerecis on üks mitmekümnest välja toodud tootest, mille puhul on traditsioonilise tööstuse kõrvalsaadustest innovatsiooni kaudu sündinud potentsiaalse globaalse mõjuga kõrgtehnoloogiline ettevõte. 

Väike turg sunnib mõtlema globaalselt 

Viimasel päeval külastati lisaks Icelan Ocean Clusterile ka Groska innovatsioonikeskust, kus tegutsevad sellised organisatsioonid nagu startup-kiirendi Klak, teadusparkide võrgustik ning TTO Iceland, mis aitab teadlastel oma uurimistulemusi turule viia. 

Viimasena tutvustas oma organisatsiooni Business Icelandi esindaja, kes rõhutas, et Islandi suurim ressurss ei ole mitte loodusvara, vaid inimesed ise. Business Island arendab ja turundab peamiselt 5 valdkonda: energia ja säästlikud lahendused, innovatsioon ja tehnoloogia, kunst ja loovettevõtlus, turism, kalandus ja toit. Riigi eesmärk on tuua Islandile investeeringuid, talente ja rahvusvahelist tähelepanu, toetudes tugevale jätkusuutlikkuse kuvandile.  

Kaasa võeti rohkem kui ideid 

Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori õppereis Islandile ei olnud ainult ettevõtete külastamine või konverentsidel osalemine. See oli kogemus, mis pani mõtlema kogukondade väärtusele, koostöö olulisusele ja sellele, kuidas väikeriigid saavad innovatsiooni kaudu maailma mõjutada. 

Kõlama jäi arusaam, et tuleviku ettevõtlus ei põhine ainult tehnoloogial või kiirel kasvul. Sama oluline on usaldus, koostöövõime, kestlik mõtteviis ja julgus katsetada. 

Ning võib-olla kõige olulisem õppetund oli see, et innovatsioon sünnib seal, kus inimesed päriselt kokku saavad, ideid jagavad ja üksteise arengule kaasa aitavad. 

 Erilised tänud ka meie reisijuhile Lindale!

---

Sündmust kaasrahastas Euroopa Liit

Kuni 23. jaanuarini on ettevõtjatel viimane võimalus kandideerida Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori programmi. Seekordne voor on suunatud eelkõige juba tegutsevatele ettevõtjatele, kes soovivad oma äritegevust laiendada või uusi tooteid turule tuua. 

Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaator on Viljandi, Järva ja Jõgeva maakonna ühisprojekt, mille tegevusperiood lõppeb käesoleva aasta augustis. Sellest tulenevalt on praegune kandideerimisvoor viimane võimalus saada osa professionaalsest nõustamisest ja arengutoetustest. Eriti on oodatud need ettevõtjad, kes arendavad uudset toodet või teenust, mis vajaks spetsiifiliste valdkondade ekspertteadmisi või rahalist tuge.  

Iga programmiga liituv ettevõtja saab endale isikliku mentor-konsultandi, kellega koostöös valmib konkreetne tegevuskava toote või teenuse arendamiseks. Programmi raames pakutakse osalejatele ka tasuta koolitusi ja võimalust töötada koos kogenud spetsialistidega, kes aitavad arendada ärimudeleid, toetavad tootearendust ning soodustavad ettevõtte arengut. Samuti pakutakse liitunud ettevõtetele võimalust taotleda prototüübitoetust kuni 4000 eurot.  

Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori projektijuht Kadi Ploom rõhutab: “Meie eesmärk on olnud Kesk-Eesti ettevõtluskeskkonna elavdamine, innovatsiooni soodustamine ja ettevõtjate kogukonna loomine. Viimasesse vooru ootame ambitsioonikaid tegutsevaid ettevõtjaid, kes ei karda katsetada uusi suundi. See on harukordne võimalus saada nii ekspertteadmisi kui ka reaalset rahalist tuge tootearenduseks, et tõsta oma ettevõtte konkurentsivõimet enne projekti lõppemist.” 

Kandideerimiseks tuleb täita vastav ankeet inkubaatori kodulehel, kus on leitav ka täpsem info programmi tingimuste ja koostööpartnerite kohta. 

Projekti “Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaator 2024-2026″ kaasrahastab Euroopa Liit. 

27.–31. oktoobril 2025 viisime oma inkubandid õppereisile Portugali, et tutvuda kohaliku iduettevõtluse, innovatsiooni- ja ettevõtluskeskkonnaga. Sihtkohaks oli Lissabon ja selle ümbrus, kus osalejaid ootas mitmekülgne ja sisutihe programm sellest, kuidas ühendada tehnoloogia, jätkusuutlikkus ja ettevõtlik mõtteviis. 

Üheks peamiseks sihtkohaks oli Unicorn Factory Lisboa – Lissaboni linnavalitsuse loodud iduettevõtluse ökosüsteem, mis koondab sadu alustavaid ja kasvufaasis ettevõtteid. Keskus pakub idudele mentorlust, rahastuse leidmise tuge ja juurdepääsu rahvusvahelistele investoritele. Külastuse käigus tutvuti kohaliku ettevõtluskultuuri ja koostöövõrgustike loomise praktikatega, mis on aidanud Lissabonil tõusta Euroopa innovatsioonikaardile.

Samuti külastati Pipedrive’i Lissaboni kontorit, kus osalejad said ülevaate Eesti juurtega rahvusvahelise tarkvaraettevõtte kasvuloost. Pipedrive avas oma kontori Portugalis 2017. aastal, et tugevdada klienditeeninduse ja arendustegevuse meeskondi ning panustada piirkonna tehnoloogiasektori arengusse. Ettevõtte esindajad jagasid kogemusi hübriidtöö korraldamisel, rahvusvaheliste tiimide juhtimisel ja ettevõttekultuuri hoidmisel, mida toetavad väärtused nagu inimkeskne juhtimine ja järjepidev areng. 

Õppereisi kolmandal päeval suundus grupp Lissabonist välja, et külastada Torres Vedrase linnavalitsust ja seal tegutsevat inkubaatorit. Tegemist on kohaliku omavalitsuse toel tegutseva ettevõtlusinkubaatoriga, mis keskendub teadmuspõhiste ja innovaatiliste ettevõtete kasvatamisele. Kohtumisel arutati, kuidas omavalitsused saavad ettevõtlust toetada ning millist rolli mängivad regionaalsed inkubaatorid kogukondade arengus. Meie külaskäiku kajastas ka Agência Investir Torres Vedras.

Sama piirkonna külastuse käigus jõuti ka modernse veinikelder Adega Mãe juurde – see on üks uuenduslikumaid ja tehnoloogilisemalt arenenumaid veinimaju Portugalis. Adega Mãe ühendab traditsioonilise veinivalmistamise teadmised kaasaegse tehnoloogia ja jätkusuutliku tootmisega. Keldri arhitektuur ja tootmisprotsessid on üles ehitatud läbipaistvuse, energiaefektiivsuse ja keskkonnasõbralikkuse põhimõtetel.

Järgmisel päeval viis programm osalejad Kesk-Portugali, kus tutvuti TagusValley innovatsioonikeskusega. See 3340 km² suurune innovatsioonipiirkond ühendab toidutööstuse, energiatehnoloogia, IT ja teaduse. TagusValley eesmärk on luua ökosüsteem, kus ettevõtted, teadlased ja avalik sektor töötavad koos, et kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kohalike lahenduste eksporti. Sealses inkubaatoris tegutsevad nii iduettevõtted kui ka suuremad tööstusettevõtted, kellele pakutakse kiirendusprogramme ja koostöövõimalusi teadusasutustega. 

Üheks õppereisi tipphetkeks kujunes külastus Quinta da Cholda digiinnovaatilisse põllumajandustallu, mis on silmapaistev näide targa ja taastava põllumajanduse rakendamisest. Kõik tootmisprotsessid on digitaliseeritud – kasutusel on GPS-juhitavad traktorid, mullaniiskuse sensorid, droonipõhine herbitsiidide vajaduse tuvastamine jpm. Talu juhindub regeneratiivse põllumajanduse põhimõtetest: kasvatatakse kattevilja, suurendatakse mulla orgaanilise aine sisaldust, luuakse ökoloogilisi koridore, tiike, mesilastele sobivaid taimealasid ning soodustatakse nahkhiirte ja teiste kasurite elupaiku ning väga palju muud. Quinta da Cholda peremehe sõnul on innovatsioon nende edu alus: põllumajanduses, nagu ettevõtluses üldse, peab pidevalt arenema. 

Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori mentor-konsultant ja õppereisi korraldaja Lizanne Idavain tõdes, et reis andis osalejatele palju rohkem kui lihtsalt uusi teadmisi: 

“Meie eesmärk oli näidata, et ettevõtlus on üleilmne mänguväli. Portugalis nägime, kuidas loovus, tehnoloogia ja koostöö võivad koos luua keskkonna, kus ideed saavad reaalsuseks. Sellised kogemused aitavad meie ettevõtjatel mõelda julgemalt ja tegutseda sihikindlamalt ka koduturul.” 

Õppereisi vedas ja giidina toetas gruppi Kaisa Masso, kelle põhjalikud teadmised Portugali ettevõtluskeskkonnast ja kultuurist aitasid programmi muuta sujuvaks ja sisukaks. 

Esitlused

Unicorn Factory Lisboa

TagusValley

Õppereisi korraldas Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaator.
Kaasrahastanud Euroopa Liit.