17. märtsil kogunesid Põltsamaa lossi ettevõtjad, juhid ja otsustajad, et arutleda Kesk-Eesti majanduse tuleviku üle. Konverentsil „Tugev ettevõte muutuvas majanduses“ jäi kõlama selge sõnum: kuigi heitlik majandusolukord ja halduskoormus esitavad väljakutseid, peitub regiooni edu innovatsioonis, hariduses ning tihedas ettevõtjate ja riigi vahelises koostöös.

Tallinna Tehnoloogiakolledži direktor Ott Pärna tõi oma ettekandes välja, et iga globaalne risk või kriis on ettevõtluses tegelikult uus võimalus ning mida suurem on risk, seda suurem on potentsiaalne võit. Samas on riskid omavahel tihedalt seotud – näiteks toob majanduslik ebavõrdsus kaasa ühiskondliku polariseerumise, mis omakorda mõjutab negatiivselt turvalisust, tervist ja inimeste heaolu. Seetõttu tuleb muutustega kiirelt kohaneda ning tehnoloogia ja innovatsiooni õppega alustada juba varakult koolipingis. 

->Vaata Ott Pärna esitlust siit

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) esindaja Mari-Liis Küppar rõhutas teadus- ja arendustegevusse panustamise kriitilist tähtsust. Just need ettevõtted, kes suunavad ressursse innovatsiooni, näitavad täna suurimat kasvu. Ta märkis, et kuigi Eesti paistab Euroopa Liidus silma väga madala patentide arvu poolest, on iga patent investoritele selgeks märgiks, et tegemist on millegi uue ja väärtuslikuga. 

->Vaata Mari-Liis Küppari esitlust siit

Praktilise vaate uuenduslikest lahendustest ja välisturgudele sisenemisest andis Solarstone OÜ esindaja Romet Roosalu. Ta selgitas, miks elektrinõudlus üha kasvab, ja tõi näitena välja eesootava nõude, mille kohaselt peavad aastaks 2030 kõigi uute korter- ja eramajade katused olema elektrifitseeritud ehk päikesepaneelidega kaetud, et uued hooned oleksid lisaks elektritarbijatele ka –tootjad. Ekspordikogemusest rääkides nentis Roosalu, et seni on suurimaks proovikiviks osutunud erinevad ehitusstiilid sihtturgudel. Näiteks Saksamaale laienedes on tulnud rinda pista nii keelebarjääri kui ka lokaalse ehitusspetsiifikaga, mistõttu on äärmiselt oluline leida kohapeal head ja võimekad partnerid.  

->Vaata Romet Roosalu esitlust siit

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja Rainer Eidemiller avas piirkondliku koostöö tagamaid regionaalsete arengulepete näol. Ta rõhutas, et arengulepetes osalevad piirkonnad nagu Kesk-Eesti, ei tähenda uut haldusreformi, vaid reaalset ja sisulist koostööformaati. See tähendab, et kohe alguses on laua taga riik, maakonnad ja ettevõtjad, et tekiks üks toimiv tervik. Selline lähenemine vähendab tegevuste killustatust ja dubleerimist ning annab riigi otsustesse selge ja ühtse piirkondliku sisendi. 

->Vaata Rainer Eidemilleri esitlust siit

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Hando Sutter tõi välja fookusteemad, millele keskendudes suudab Eesti majandus taas tugevneda. Nende hulka kuuluvad panustamine vajalike oskustega inimestesse, realistlik ja ettevõtete konkurentsivõimet toetav üleminek puhtale majandusele ning efektiivne tervishoiusüsteem, mis tagab inimeste tervelt elatud aastate kasvu. Lisaks on oluline rahvusvaheline koostöö, juhtimise parimate praktikate jagamine ja lisandväärtuse kasvu toetamine. 

->Vaata Hando Sutteri esitlust siit

Päeva oodatuimas usutluses, ETV „Esimese stuudio“ formaadis moderaator Johannes Trallaga, jagas oma pikaajalist kogemust suurkaupmees Oleg Gross. Ta nentis, et ettevõtlust pidurdab sageli liigne bürokraatia, kus lahenduste pakkumise asemel kiputakse menetlema pseudoprobleeme. Samas innustas ta ettevõtjaid nägema takistuste asemel võimalusi ja kasutama maksimaalselt ära piirkonnas olemasolevaid ressursse, sealhulgas kohalike teadusasutuste potentsiaali. Gross selgitas ka, et Eesti toidukaupade hinnatase ei tulene mitte kaupmeeste suurtest juurdehindlustest, vaid pigem meie geograafilisest asukohast, konkurentsiolukorrast ja väikesest rahvaarvust.  

Ülevaate Kesk-Eesti ettevõtluskeskkonnast, tulevikuplaanidest ja -võimalustest andsid ülevaate Järva, Viljandi ja Jõgeva maakonna arenduskeskuste juhid Pipi-Liis Siemann, Kadi Ploom ja Aive Tamm. Kuigi kolmes maakonnas on ettevõtluse fookus erinev, mõistetakse siiski, et väga oluline on kõigil kolmel noorte juurdekasv ja -ettevõtlikkus.

->Vaata Kesk-Eesti arengustrateegia esitlust

Päeva lõpetas paneeldiskussioon “Kuidas luua ettevõtluskeskkond, mis toob investeeringud ja töökohti Kesk-Eestisse?” , kus osalesid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Hando Sutter, Ott Pärna, Kase Factory OÜ-st Meelis Rull ja Jõgeva vallavanem. Arutelu käigus jõuti mitmele järeldusele: ühiskonnas tuleb hakata töökohtade loojaid taas päriselt väärtustama, sest ettevõtlikud inimesed inspireerivad ja loovad eeldused uute ettevõtjate pealekasvuks; hea elukeskkond on oluline ka ettevõtja jaoks; innovaatiline hariduskeskkond peaks algama juba gümnaasiumist; ära peab kasutama piirkonna ressursse jpm.

Konverentsi suur väärtus peitus ka osalejate vahetus tagasisides ja sündmusel sündinud uutes kontaktides. Paljud kohalolijad kinnitasid, et just uued tutvused olid päeva suurimaks kasuteguriks ning nendega on juba planeeritud ka esimesed jätkutegevused. Sündmuselt saadi inspiratsiooni strateegiliste otsuste tegemiseks ja leiti, et vajalike teadmiste kokkukogumiseks on eluliselt tähtis viibida asjalikus infoväljas. Ühtlasi leidis kinnitust teadmine, et ettevõtete tuleviku võtmeks on noorte senisest veelgi suurem kaasamine. Kesk-Eesti majanduse edasise heaolu aluseks on julgus panustada nutikasse arengusse ja hoida tugevat elukeskkonda, sest nagu päeva lõpus paneeldiskussioonis ühiselt tõdeti – samamoodi edasi minna enam ei saa. 

Fotod: Kristi Sepri

4. detsembril toimus Wittensteini Tegevusmuuseumis kolmas Kesk-Eesti ettevõtlikele naistele suunatud konverents. Kohale tuli ligi 60 osalejat Järva, Viljandi, Jõgeva ja Tartu maakonnast. Laval olid Eesti tuntud ja tegusad naised, kes jagasid ausalt oma lugusid, õppetunde ja jõudu andvaid mõtteid. Päev pakkus nii naeru kui pisaraid ning kinnitas, et ettevõtlikkus ei ole ainult oskus või amet, vaid julgus elada oma tõe järgi.

Päeva avas Anna Lutter, kelle ettevõtlik meel lõi välja juba kooliajal. Ta rääkis, kuidas käsitööhuvist kasvas välja bränd annalutterkuut, mille edu taga on järjekindlus, nutikus ja valmisolek katsetada. Anna tõi välja, et tema teekond on olnud täis juhuslikke algusi, mis on hiljem osutunud pöördepunktideks. Ta meenutas, kuidas esimesed tooted sündisid vajadusest ja kuidas Hooandja kampaania andis nii enesekindlust kui kinnitust, et ta liigub õiges suunas. Anna ütles otse, et vigadest ei tasu distantseeruda, sest need on parimad õpetajad.

Maarja Mitt-Pichen viis kuulajad täiesti teise maailma. Ta avas end ausalt ja haavatavalt, rääkides sisemisest häälast, identiteedist ja nähtavaks saamise raskusest. Tema lugu näitas, kui keeruline võib olla identiteeti kanda olukorras, kus sisemine kriitik on valjem kui julgus ise. Maarja jagas, kuidas doktorantuuri lõppedes tekkinud ebakindel aeg sundis teda looma oma ettevõtte, mis hiljem kujunes tema uueks enese väljenduse vormiks. Ta rõhutas, et oma hääle leidmine on pikk teekond ja et iga naine peab vahel vaigistama sisemise noore tüdruku, kes tahab olla kõigile meelepärane.

Sandra Sillamaa pani saali mõtlema harjumuste ja piirangute peale. Ta rääkis sellest, kui suur vahe on sellel, mida me arvame end suutvat, ja sellel, mida me tegelikult suudame. Sandra kutsus naisi märkama, kuidas rutiinid ja hirmud võivad jätta mulje turvalisusest, kuigi tegelikult hoiavad need meid paigal. Ta rõhutas, et julgus algab aususest iseendaga ja et muutused ei pea olema äkilised. Väikesed sammud loovad liikumise, mis muudab lõpuks kogu suuna.

Päeva lõpetas Sirje Potisepp, kelle energia kandus kogu saali. Tema mõtted ja meenutused karjäärist Remedias, tööaastast avalikus sektoris, suhtlemisest meediaga ja juhtimisest näitasid, kui palju jõudu peitub põhjalikkuses ja kohusetundes. Sirje kirjeldas, kuidas ta on alati tegutsenud teadmatusest hoolimata, sest uudishimu ning soov aidata on olnud suurem kui hirm. Ta rääkis oma pikaajalisest ralliharrastusest, mis õpetas talle visadust ja järjepidevust, ning lisas, et juht peab olema eeskujuks, mitte ainult sõnades, vaid igapäevastes valikutes. Tema sõnum oli selge: kahetsema peab ainult seda, mis tegemata jääb.

Kõigi esinejate jutust jäi kõlama sarnased mõtted. Muutused on vajalikud ja sisetunne on parim kompass.

“Sain väga palju motivatsiooni, julgust, tuge ja uusi tutvusi, kelle abi mul just praegusel ajaetapil vaja on. Imeline päev! Suur aitäh!” oli ühe osaleja tagasiside.

Konverentsi korraldas Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaator. Mentor-konsultant Lizanne Idavain võttis päeva kokku sõnadega: “Meie eesmärk on luua naistele ruum, kus nad saavad päriselt hingata, jagada ja kasvada. Konverentsil nägime, kui palju jõudu on koosolemises. See päev sündis naistest ja naistele.”