„See ei ole ainult minu pood, see on meie pood“ – Õnne Sarap lõi koha väiketootjatele üle Eesti
Kui Õnne Sarap mõned aastad tagasi oma talukoha ostis, ei osanud ta veel päriselt aimata, kui suureks võib üks idee kasvada. Täna tegutseb sealsamas tee ääres ööpäevaringselt avatud Õnne talupood – koht, kus kohtuvad väiketootjad üle Eesti, kohalik käsitöö ja inimeste usaldus.
Kui keegi teab, kui keeruline võib olla ettevõtlusega alustamine, aga kui väärtuslik võib see olla peale raskuste ületamist, siis see on Õnne. 2025. aastal, vahetult enne avamist hävis peaaegu valmis saanud pood tahtlikust süütamisest. Aga Õnne ei jätnud pooleli. Täna ütleb ta, et just kogukonna toetus, inimesed ja soov aidata väikeseid tegijaid edasi on andnud talle kindluse jätkata.
Kuidas kirjeldaksid Õnne talupoodi inimesele, kes sellest veel midagi ei tea?
Mõte sellest poest tekkis juba neli aastat tagasi, kui ostsin selle talukoha siia. Siis tundsin kohe, et selle tee otsas võiks olla midagi erilist. Eestis on küll talupoode palju, aga enamasti müüakse seal ainult enda toodangut. Mina tahtsin luua kohta, kus oleks koos väga lai valik erinevate väiketootjate toodangut üle Eesti.
Meie pood on avatud 24/7 ja täiesti iseseisev. Inimesed saavad siit ühest kohast kätte väikeste ettevõtjate tehtud ehtsa kauba. See ei ole masstoodang, vaid päris inimeste kätetöö.
Kuidas jõudsid ettevõtluseni ja miks tekkis soov just selline pood luua?
Tegelikult algas kõik minu enda toodetest. Olen juba paarkümmend aastat teinud hoidiseid ja käinud metsas korilust harrastamas. Metsas olemine on minu jaoks puhkus ja sealt tuli ka soov midagi ise luua.
Mul oli vaja kohta, kus oma tooteid müüa, aga üsna kiiresti sain aru, et sama mure on paljudel teistel väiketootjatel. Inimesed teevad kodus väga häid asju, aga neil ei ole kohta, kus oma toodangut pakkuda. Nii hakkaski vaikselt kujunema idee poest, mis aitaks kohalikke tegijaid kokku tuua.
Vahetult enne avamist tabas poodi suur õnnetus. Kuidas sa selle aja üle elasid?
Mul oli pood praktiliselt valmis. Hinnasildid olid juba väljas ja ma ootasin ainult elektriühendust, et saaksime avada. Aga esimese aprilli öösel pandi pood põlema.
Ühe hetkega hävis kõik, mille nimel olin töötanud. Loomulikult jättis see südamesse suure augu. Raske on mõista, kuidas saab nii palju halba küll kellegi sees olla, et saab nii öösiti magada. Teisalt võib-olla just see olukord näitas mulle kõige rohkem, kui palju inimesi tegelikult kaasa elasid. Kohalik kogukond, sõbrad ja tuttavad tulid appi ning see andis mulle kindluse, et ma teen õiget asja ja ei tohi pooleli jätta. Ma ei ole lihtsalt allaandja tüüp.
Kas sul oli hetki, kus mõtlesid, et äkki ei tasugi edasi minna?
Eks neid hetki ikka oli. Eriti siis, kui erinevad toetused jäid saamata ja inimesed ei uskunud, et selline pood väikeses kohas toimima hakkab. Aga täna näen, et see toimib väga hästi.
Viie kuu kogemus näitab mulle, et inimesed tegelikult tahavad kohalikke tooteid ja väikeste ettevõtjate käsitööd. Ma arvan isegi, et selliseid poode võiks üle Eesti rohkem olla.
Mis teeb sulle kõige rohkem rõõmu selle poe juures?
Kõige rohkem rõõmu teeb see, et inimesed julgevad tänu sellele poele ise alustada. Mul on juba olnud olukordi, kus inimesed on saanud koduköögi tunnustuse ja hakanud oma tooteid müüma just sellepärast, et neil on nüüd koht, kuhu oma kaup viia.
See on minu jaoks hästi suur asi. Keegi näeb, et saab hakkama, ja mõtleb, et tahaks ka proovida. See annab inimestele julguse. Ootan ja võtan vastu veel kõiki väiketootjaid, kes sooviksid alustada kuskilt oma ettevõtlust tootmisega.
Sinu pood toimib iseteeninduse põhimõttel. Kas inimesed on seda usaldust hoidnud?
Ausalt öeldes uskumatult hästi. Inimesed on väga ausad. Ma pigem näen seda, et jäetakse jootraha, kui seda, et midagi varastatakse.
Meil on külalisteraamat, kuhu inimesed kirjutavad oma mõtteid ja häid soove. See teeb südame hästi soojaks. On väga liigutav näha, kuidas inimesed võtavad aja, et lihtsalt kirjutada midagi ilusat või tänada selle poe eest.
Kuidas on ettevõtlusinkubaator sind sellel teekonnal aidanud?
Inkubaator on olnud minu jaoks tohutu tugi. Ettevõtluse juures on bürokraatiat ja keerulisi hetki väga palju ning kui sul ei ole kedagi kõrval, siis võib väga kiiresti tekkida tunne, et ei saa hakkama.
Inkubaator ja minu mentor-konsultant oli kogu aeg olemas. Kui tuli mingi probleem või eitav vastus, siis öeldi kohe, et rahune maha, nüüd teeme järgmise sammu. Lisaks olen saanud sealt väga palju kontakte ja tutvusi. Meist on saanud nagu üks suur perekond.
Täna on mul poes juba mitu inkubanti oma toodetega sees ja see koostöö on väga inspireeriv.
Mida oled selle teekonna jooksul enda kohta õppinud?
Võib-olla seda, et kui ma midagi päriselt tahan, siis ma ei jäta pooleli. Ja seda ka, kui oluline on ümberringi olevate inimeste tugi. Üksi on ettevõtluses väga raske. Aga kui sul on inimesed kõrval, kes sind usuvad ja kaasa aitavad, siis tunduvad ka kõige raskemad hetked ületatavad.
Mida ütleksid inimesele, kes unistab oma ettevõttest, aga ei julge alustada?
Täna ma ütlen, et tehke oma südameasja. Meil on ainult üks elu. Kui sa oma unistust ei täida, siis jääb see sind kripeldama.
Vahet ei ole, kas see teadmine tuleb kahekümneselt või keskeas – kui tunned, et tahad midagi teha, siis tee ära. Ja kui keegi ei julge alustada, siis võib mulle helistada. Ma inspireerin.
Fotod ja video: Taavi Bergmann, TaaVID Meedia OÜ
