Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori õppereis viis innovatsiooni jälile Islandil
27. aprillist kuni 1. maini toimus Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori välisõppereis Islandile, kus koos inkubantidega tutvuti kohalike innovatsioonikeskuste, ettevõtete ja kogukondadega. Viie päeva jooksul avanes osalejatele pilt riigist, kus ettevõtlus, jätkusuutlikkus ja kogukondlik mõtteviis käivad käsikäes.
Õppereis viis ettevõtjad nii geotermaalsete kasvuhoonete, innovatsioonikeskuste ja toidutehnoloogia arendajate juurde kui ka Island Innovation Weeki konverentsidele, kus arutleti tehisintellekti, innovatsiooniökosüsteemide, toidusüsteemide tuleviku ja ettevõtluse skaleerimise üle.
Endisest alumiiniumitehasest kasvab roheline ettevõtluspark
Esimeseks külastuskohaks oli Iceland Eco-Business Park, kus endisest alumiiniumitehasest arendatakse keskkonnasäästlike ettevõtete keskust. Pea kümme aastat seisis tehas kasutuseta kuni 2021. aastal ostsid selle ettevõtlikud visionäärid eesmärgiga luua Islandile uus rohemajanduse kasvukeskkond.
Esimene ettevõte pargis oli Jaapani maasikakasvatus, mis alustas seal tegevust 2023. aastal. Esialgu tuleb saaki 100 kilo kuus, aga soovitakse kasvatada ligikaudu viis tonni maasikaid aastas.
Ettevõtjate huvi Islandi vastu tuleneb mitmest eelisest: riigis kasutatakse 100% taastuvenergiat, magevett on rohkelt, keskkond on stabiilne ning geograafiline asukoht toetab rahvusvahelist äritegevust.
Pargi üks suurimaid tugevusi peitub ringmajanduse põhimõtetes. Näiteks kasutatakse maasikakasvatusest üle jäävat vähese toitainesisaldusega mulda seenekasvatuses edasi. Arendajad on kaardistanud ka ümbruskonna ettevõtted, et leida võimalusi ressursi-, teadmiste- ja kõrvalsaaduste jagamiseks.
Praegu tegutsetakse peamiselt endises abihoones, mis oli kunagi mõeldud tehase elektrivarustuse tagamiseks. Fookuses on ruumide rentimine ja müük ettevõtetele, kes jagavad sarnaseid väärtusi ning soovivad arendada jätkusuutlikke lahendusi. Järk-järgult ehitatakse valmis ka põhihoone.
Geotermaalenergia kasvatab tomateid, banaane ja isegi kakaod
Õppereis viis inkubandid ka Hveragerði piirkonda. Kuna linna all liigub kuum aur, kasutatakse siin geotermaalenergiat ulatuslikult põllumajanduses, eriti just katmikaladel.
Seal piirkonnas tegutseb ka aianduskool, mille ühes kasvuhoones kasvavad banaani-, kohvi- ja viigipuud ning nüüdseks isegi üks kakaopuu, mille saagist on valminud esimene šokolaad. Teises kasvuhoonekompleksis tegeletakse aktiivselt katsetamisega, kus külastuse hetkel olid kasvamas mitmemeetrised tomati- ja paprikataimed küllusliku saagiga.
Kasvuhoonete kütmiseks kasutatakse maa seest tuleva kuuma auruga soojendatud vett, mis tagab stabiilse temperatuuri ja parema saagikuse. Tolmeldamiseks kasutatakse kunsttarudes elavaid mesilasi ning kogu süsteem põhineb energiatõhususel ja kohalikul ressursikasutusel.
Sama muljetavaldav oli pereettevõte Friðheimar, kus kasvatatakse aastaringselt tomateid. Kasvuhoonetes kasvab korraga ligi 29 000 taime ning päevas toodetakse umbes tonni tomateid. Kasvuhooned on ühendatud kahe kuumaveeallikaga ning lisavalgust annavad lambid töötavad kuni 14 tundi päevas. Pestitsiidide asemel kasutatakse röövputukaid ning taimede kasvatamiseks kasutatakse puhast joogivett. Kõik toodang tarbitakse Islandil kohapeal, mis tähendab, et tarbijani jõuavad väga värsked tomatid. Ettevõtte populaarsusest annab aimu fakt, et nende restoranis valmistatakse iga päev ligi 500 liitrit tomatisuppi, mille kõrvale läheb söögiks 120 pätsi saia.
Island Innovation Week tõi fookusesse toidu, kogukonnad ja tehisintellekti
Oluline osa õppereisist möödus Iceland Innovation Weeki sündmustel, kus arutleti tuleviku ettevõtluse, toidu ja innovatsiooni üle. Õhtuprogrammi osana toimus ka „Ok, Bye: The Future of Food“ sündmus, mis ühendas etenduse, muusika ja TEDx-stiilis arutelud toidusüsteemide, innovatsiooni ja kestlikkuse teemadel.
Paneelis “What’s Real Anymore?” keskenduti tehisintellekti mõjule usaldusele ja meediale. Kõlama jäi mõte, et ajastul, kus AI suudab luua realistlikke fotosid ja videoid, ei saa inimesed enam alati usaldada seda, mida nad näevad. Eriti teravalt mõjutab see noorte maailmapilti. Kui varasemalt peeti meedias nähtut üldiselt tõepäraseks, siis tänapäeval kujundavad algoritmid ja kajakambrid sageli seda, mida inimesed tõena tajuvad.
Nox Medicali ettekandes räägiti sellest, kuidas ettevõte hakkas juba 2015. aastal kasutama tehisintellekti meditsiiniseadmetes. Ettevõtte kogemus näitas, et oluline ei ole kasutada AI-d lihtsalt tehnoloogia pärast, vaid lahendada päris probleeme: „Problem first, not AI first“ jäi kõlama mõttena, mida saab rakendada igas valdkonnas.
Innovatsioon sünnib kogukondades
Mitmes ettekandes rõhutati, et innovatsioon ei sünni üksinda.
Eestist pärit Kristi Kurvits osales paneelis teemal „Designing Innovation Ecosystems“, kus tõdeti, et tugevaid innovatsioonikogukondi ei saa lihtsalt luua, vaid neid tuleb teadlikult kujundada. Nii Kristi kui ka teiste paneelis osalenute sõnul tuleb esmalt luua õige ruum, mõtteviis ja inimesed, kes soovivad midagi muuta. Alles siis saavad tekkida koostöö, uued ideed ja innovatsioon. Olulise märksõnana jäi kõlama „less silos, more collaboration“ ehk vähem eraldatust ja rohkem koostööd.
Toidusüsteemide tulevik vajab uusi lahendusi
Mitmed arutelud Iceland Innovation Weekil keskendusid toidutootmise tulevikule ja vajadusele muuta seniseid süsteeme jätkusuutlikumaks.
Kõlama jäi mõte, et inimesed valivad toitu eelkõige maitse järgi ning tervislikkus tuleb alles seejärel. Toidutehnoloogia ettevõtted otsivad võimalusi, kuidas ühendada hea maitse, parem tekstuur ja tervislikkus.
Arutleti nii fermentatsioonitehnoloogiate, laboriliha kui ka uute valgulahenduste üle. Samas rõhutati, et innovatsiooni kõrval ei tohi unustada lihtsat talupojamõistust ja juba olemasolevaid teadmisi.
Mitmes paneelis tõdeti, et toidutööstus on küll konservatiivne ja aeglaselt muutuv sektor, kuid tuleviku väljakutsed sunnivad muutusi kiirendama.
Sama põhimõtet kannab ka konverentsist järgneval päeval külastatud Iceland Ocean Cluster, kus kohtuvad kalanduse, toidutehnoloogia ja biomajanduse ettevõtted. Keskuse eesmärk on kasutada ära 100% kalast ning muuta kõrvalproduktid uuteks kõrge lisandväärtusega toodeteks.
Kui tavapäraselt moodustab kala kasutus ehk filee vaid umbes 35% kalast, siis Islandil otsitakse võimalusi kasutada ära ka ülejäänud osa. Tursa “jääkidest” valmistatakse näiteks kollageenijooke, kalamaksaõli, nahast valmistatud rõivaid, esemeid ja muid innovaatilisi tooteid.
Keskuse esindaja sõnul võib ühe tursa väärtus kasvada 12 eurolt kuni 5000 euroni, kui kasutada ära kogu selle potentsiaal.
Ocean Clusterist on välja kasvanud ka Islandi seni ainus ükssarvikettevõte Kerecis, mis arendab kalanahast valmistatud meditsiinilisi lahendusi haavade raviks ja kudede taastamiseks. Kerecis on üks mitmekümnest välja toodud tootest, mille puhul on traditsioonilise tööstuse kõrvalsaadustest innovatsiooni kaudu sündinud potentsiaalse globaalse mõjuga kõrgtehnoloogiline ettevõte.
Väike turg sunnib mõtlema globaalselt
Viimasel päeval külastati lisaks Icelan Ocean Clusterile ka Groska innovatsioonikeskust, kus tegutsevad sellised organisatsioonid nagu startup-kiirendi Klak, teadusparkide võrgustik ning TTO Iceland, mis aitab teadlastel oma uurimistulemusi turule viia.
Viimasena tutvustas oma organisatsiooni Business Icelandi esindaja, kes rõhutas, et Islandi suurim ressurss ei ole mitte loodusvara, vaid inimesed ise. Business Island arendab ja turundab peamiselt 5 valdkonda: energia ja säästlikud lahendused, innovatsioon ja tehnoloogia, kunst ja loovettevõtlus, turism, kalandus ja toit. Riigi eesmärk on tuua Islandile investeeringuid, talente ja rahvusvahelist tähelepanu, toetudes tugevale jätkusuutlikkuse kuvandile.
Kaasa võeti rohkem kui ideid
Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori õppereis Islandile ei olnud ainult ettevõtete külastamine või konverentsidel osalemine. See oli kogemus, mis pani mõtlema kogukondade väärtusele, koostöö olulisusele ja sellele, kuidas väikeriigid saavad innovatsiooni kaudu maailma mõjutada.
Kõlama jäi arusaam, et tuleviku ettevõtlus ei põhine ainult tehnoloogial või kiirel kasvul. Sama oluline on usaldus, koostöövõime, kestlik mõtteviis ja julgus katsetada.
Ning võib-olla kõige olulisem õppetund oli see, et innovatsioon sünnib seal, kus inimesed päriselt kokku saavad, ideid jagavad ja üksteise arengule kaasa aitavad.
Erilised tänud ka meie reisijuhile Lindale!
Sündmust kaasrahastas Euroopa Liit
