Kesk-Eesti ettevõtluskonverentsil nähti lahendust innovatsioonis ja koostöös

17. märtsil kogunesid Põltsamaa lossi ettevõtjad, juhid ja otsustajad, et arutleda Kesk-Eesti majanduse tuleviku üle. Konverentsil „Tugev ettevõte muutuvas majanduses“ jäi kõlama selge sõnum: kuigi heitlik majandusolukord ja halduskoormus esitavad väljakutseid, peitub regiooni edu innovatsioonis, hariduses ning tihedas ettevõtjate ja riigi vahelises koostöös.

Tallinna Tehnoloogiakolledži direktor Ott Pärna tõi oma ettekandes välja, et iga globaalne risk või kriis on ettevõtluses tegelikult uus võimalus ning mida suurem on risk, seda suurem on potentsiaalne võit. Samas on riskid omavahel tihedalt seotud – näiteks toob majanduslik ebavõrdsus kaasa ühiskondliku polariseerumise, mis omakorda mõjutab negatiivselt turvalisust, tervist ja inimeste heaolu. Seetõttu tuleb muutustega kiirelt kohaneda ning tehnoloogia ja innovatsiooni õppega alustada juba varakult koolipingis. 

->Vaata Ott Pärna esitlust siit

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) esindaja Mari-Liis Küppar rõhutas teadus- ja arendustegevusse panustamise kriitilist tähtsust. Just need ettevõtted, kes suunavad ressursse innovatsiooni, näitavad täna suurimat kasvu. Ta märkis, et kuigi Eesti paistab Euroopa Liidus silma väga madala patentide arvu poolest, on iga patent investoritele selgeks märgiks, et tegemist on millegi uue ja väärtuslikuga. 

->Vaata Mari-Liis Küppari esitlust siit

Praktilise vaate uuenduslikest lahendustest ja välisturgudele sisenemisest andis Solarstone OÜ esindaja Romet Roosalu. Ta selgitas, miks elektrinõudlus üha kasvab, ja tõi näitena välja eesootava nõude, mille kohaselt peavad aastaks 2030 kõigi uute korter- ja eramajade katused olema elektrifitseeritud ehk päikesepaneelidega kaetud, et uued hooned oleksid lisaks elektritarbijatele ka –tootjad. Ekspordikogemusest rääkides nentis Roosalu, et seni on suurimaks proovikiviks osutunud erinevad ehitusstiilid sihtturgudel. Näiteks Saksamaale laienedes on tulnud rinda pista nii keelebarjääri kui ka lokaalse ehitusspetsiifikaga, mistõttu on äärmiselt oluline leida kohapeal head ja võimekad partnerid.  

->Vaata Romet Roosalu esitlust siit

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja Rainer Eidemiller avas piirkondliku koostöö tagamaid regionaalsete arengulepete näol. Ta rõhutas, et arengulepetes osalevad piirkonnad nagu Kesk-Eesti, ei tähenda uut haldusreformi, vaid reaalset ja sisulist koostööformaati. See tähendab, et kohe alguses on laua taga riik, maakonnad ja ettevõtjad, et tekiks üks toimiv tervik. Selline lähenemine vähendab tegevuste killustatust ja dubleerimist ning annab riigi otsustesse selge ja ühtse piirkondliku sisendi. 

->Vaata Rainer Eidemilleri esitlust siit

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Hando Sutter tõi välja fookusteemad, millele keskendudes suudab Eesti majandus taas tugevneda. Nende hulka kuuluvad panustamine vajalike oskustega inimestesse, realistlik ja ettevõtete konkurentsivõimet toetav üleminek puhtale majandusele ning efektiivne tervishoiusüsteem, mis tagab inimeste tervelt elatud aastate kasvu. Lisaks on oluline rahvusvaheline koostöö, juhtimise parimate praktikate jagamine ja lisandväärtuse kasvu toetamine. 

->Vaata Hando Sutteri esitlust siit

Päeva oodatuimas usutluses, ETV „Esimese stuudio“ formaadis moderaator Johannes Trallaga, jagas oma pikaajalist kogemust suurkaupmees Oleg Gross. Ta nentis, et ettevõtlust pidurdab sageli liigne bürokraatia, kus lahenduste pakkumise asemel kiputakse menetlema pseudoprobleeme. Samas innustas ta ettevõtjaid nägema takistuste asemel võimalusi ja kasutama maksimaalselt ära piirkonnas olemasolevaid ressursse, sealhulgas kohalike teadusasutuste potentsiaali. Gross selgitas ka, et Eesti toidukaupade hinnatase ei tulene mitte kaupmeeste suurtest juurdehindlustest, vaid pigem meie geograafilisest asukohast, konkurentsiolukorrast ja väikesest rahvaarvust.  

Ülevaate Kesk-Eesti ettevõtluskeskkonnast, tulevikuplaanidest ja -võimalustest andsid ülevaate Järva, Viljandi ja Jõgeva maakonna arenduskeskuste juhid Pipi-Liis Siemann, Kadi Ploom ja Aive Tamm. Kuigi kolmes maakonnas on ettevõtluse fookus erinev, mõistetakse siiski, et väga oluline on kõigil kolmel noorte juurdekasv ja -ettevõtlikkus.

->Vaata Kesk-Eesti arengustrateegia esitlust

Päeva lõpetas paneeldiskussioon “Kuidas luua ettevõtluskeskkond, mis toob investeeringud ja töökohti Kesk-Eestisse?” , kus osalesid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Hando Sutter, Ott Pärna, Kase Factory OÜ-st Meelis Rull ja Jõgeva vallavanem. Arutelu käigus jõuti mitmele järeldusele: ühiskonnas tuleb hakata töökohtade loojaid taas päriselt väärtustama, sest ettevõtlikud inimesed inspireerivad ja loovad eeldused uute ettevõtjate pealekasvuks; hea elukeskkond on oluline ka ettevõtja jaoks; innovaatiline hariduskeskkond peaks algama juba gümnaasiumist; ära peab kasutama piirkonna ressursse jpm.

Konverentsi suur väärtus peitus ka osalejate vahetus tagasisides ja sündmusel sündinud uutes kontaktides. Paljud kohalolijad kinnitasid, et just uued tutvused olid päeva suurimaks kasuteguriks ning nendega on juba planeeritud ka esimesed jätkutegevused. Sündmuselt saadi inspiratsiooni strateegiliste otsuste tegemiseks ja leiti, et vajalike teadmiste kokkukogumiseks on eluliselt tähtis viibida asjalikus infoväljas. Ühtlasi leidis kinnitust teadmine, et ettevõtete tuleviku võtmeks on noorte senisest veelgi suurem kaasamine. Kesk-Eesti majanduse edasise heaolu aluseks on julgus panustada nutikasse arengusse ja hoida tugevat elukeskkonda, sest nagu päeva lõpus paneeldiskussioonis ühiselt tõdeti – samamoodi edasi minna enam ei saa. 

 

Fotod: Kristi Sepri